Caddyshack

1980 

Chevy Chase, Rodney Dangerfield, Bill Murray

Kestis 98 minutit

Danny Noonanil on raskusi mõistmisega, mida ta elult tahab. Ta tahaks minna ülikooli, kuid selle tarvis on vaja raha ja raha teenimiseks töötab ta eksklusiivses golfiklubis Bushwood. Ta peab oma parimaks lootuseks saada Bushwoodi stipendium, kuid selleks peab ta avaldama muljet klubi omanikule, kohtunik Elihu Smailsile. Rahuliku koha aurat tuleb aga rikkuma rikas ärimees Al Czervik, kellel on plaanis klubi ära osta; kohtunikule see loomulikult ei meeldi ja nad lähevad raksu. Nende konflikti segatakse ka Danny ja rahumeelse olekuga, Dannyle aegajalt nõu andev, Ty Webb , kes on juhtumisi üks koha parimaid mängijaid. Väljaspool kogu seda prallet, aga on natuke veidra olemusega Carl Speckler, kes üritab vabaneda golfiväljakut rüüstavast suslikust.

Jõudsin otsusele, et olen pigem vanemate komöödiate usku.. Oh kui kõik komöödiad ometi sellised oleks. Hüsteeriliselt naljakas ja hästi kokku istuvate koomikutega, kellest tuleks kindlasti kõige enam esile tõsta Bill Murray mängitud Carl Speckler, kelle ülesanne oligi kogu filmi vältel sellest suslikust lahti saada, kes kuidagi osutus targemaks, kui Carl ise. Ja see oli lihtsalt ajuvaba, kui naljakas kogu see komejant välja kukkus! Ma olen lihtsalt iseendaga nii rahul, et ma selle otsa sattusin ja selle vaadatud sain, sest ma tunnen, et ma olin nii paljust ilma jäänud, kuni ma selle ära vaatasin. Tõesti, üks geniaalsemaid komöödiaid, mida ma näinud olen!

Beautiful Creatures

2013

 Alice Englert, Viola Davis, Alden Ehrenreich

Kestis 124 minutit

Ethan elab ühes lõuna väikelinnas, kus ei toimu mitte midagi, kuni linna saabub Lena Duchannes, kohaliku eraku noor sugulane. Paraku aga ei ole Lena tavaline ning Ethan saab sellest pikapeale teada. Nüüd tuleb vaid Lena 16-ndat sünnipäeva oodata.

Tahaks oksele hakata ja ma olen päris kindel, et see ei ole nende kummikommide süü, mis ma enne sõin. This Is The End oli selle kõrval täielik geniaalsus. Ja kõige hullem kogu asja juures on see, et film on tehtud ühe mu lemmikraamatu ainetel. Niiöelda.. Ma ei taha liialdada ja hetkel ma vist (jumal tänatud), ei liialdagi, öeldes, et siin filmis polnud absoluutselt mitte miski õigesti. Kui teha raamatu ainetelgi filmi, siis kuidas on võimalik teha filmi nii, et mitte absoluutselt faking miski ei lähe täppi? Ma olen nüüd kuri ja häiritud. Kurat need raamatukogud pühapäeviti ja esmaspäeviti kinni on, mul on vaja kõik kolm raamatut korraga võtta, et see saast oma mälust kustutada..

Ahjaa, film saab ühe punkti selle eest, et Link oli enam-vähem.. Kurb, lihtsalt kurb..

Sinister

2012

Ethan Hawke,  Juliet Rylance, James Ransone

Kestis 110 minutit

Tõsieluliste roimadega tegelev kirjanik Ellison Oswalt kolib perekonnaga majja, kus hiljuti poodi üles kogu perekond. Peatselt peale oma uude sisse kolimist hakkavad majas aset leidma kummalised lood. Eriti kummaliseks kisub asi siis, kui mees leiab pööningult kasti 8mm filmidega, kus majas toimunud mõrv peale filmitud on, koos terve hulga teiste roimadega, mis viitavad juba kuuekümnendatel alustanud sarimõrvarile.

Ma olen K O H U T A V A L T nõrganärviline. Ma ei mõista miks mulle see juba ükskord meelde ei jää. Ma ei saa anda head hinnangut filmile, mille vältel ma hirmust nutma hakkasin ja mille vaatamiseks ma vahepeal tule põlema panin, et mitte hirmust röökima pista ja iseendasse liigsel hulgal paranoiat tekitada? Kuna ma pole just kõige suurem õudukate fänn, ei ole ma ka just pädevaim inimene andma arvamust, kas see oli õudne või ei (sest minu jaoks on enam-vähem kõik õudne, kui seda piisavas koguses on). Ma võin öelda ja kinnitada ainult seda, et mulle meeldib Ethan Hawke, kes tegi suurepärase rolli. Samuti, lõpp oli kohati üllatav, aga võibolla ainult mulle.. 

American Beauty

1999

Kevin Spacey, Mena Suvari, Wes Bentley, Thora Birch

Kestis 122 minutit

[R rated]

Pealtnäha tundub Burnhamide abielu täiuslik - neil on kena tütar, nad elavad suurepärases naabruskonnas ja ilusas majas - mis saakski valesti olla? Lester Burnham on aga elust tüdinenud, seksuaalselt rahuldamata, kohe-kohe keskeakriisi jõudev mees, kelle elu kulgeb ühtlast rada pidi ja kelle perekond arvab, et ta on äpard. Ta peab päevast päeva taluma oma bitchist abikaasa Carolyni, kellel on afäär, ja tema teismeline tütar vihkab teda. Tema elu langeb aga plõksatusega rutiinist välja, kui ta ühel õhtul näeb oma tütre parimat sõbrannat Angelat ja hakkab temast seksuaalseid fantaasiaid looma. Ta lahkub oma kõrgepalgaliselt töökohalt, asub tööle kiirtoidurestoranis, hakkab trenni tegema ja kõigest väest üritama, et läbi elada taas oma kahekümnendad.

Ma arvan, et hetkel võin ilma liialdamata öelda, et tegemist on ühe parima filmiga, mida ma näinud olen. Iga element on täpselt õiges kohas, iga näitleja mängib oma rolli perfektsuseni viimistletult ja miski pole ülearu, jättes mu pikemaks ajaks õhku ahmima ja tuletab mulle meelde, miks ei taha ma seda filmides näidatavat ameerika unistust elada, kuigi see oleks lihtne. Sügav, mitmetahuline, mõjuv. Mu lemmikfilmi Forrest Gumpiga on see kindlasti üsna samal tasemel nüüd minu jaoks. Võitis viis Oscarit, sealhulgas ka parima filmi. Eks ta ole.. 

Moonstruck

1987

Cher, Nicholas Cage, Olympia Dukakis

Kestis 102 minutit

Loretta on naine, kes usub, et kõiges temaga juhtunus on süüdi ebaõnn. Tema esimene abikaasa suri seitsme aasta eest ja naine uskus, et ebaõnn algas sellega, et nende abielu oli algusest peale juhuslik ja ilma suurema etteplaneerimiseta. Nüüd, kui talle uuesti abieluettepanek tehakse, tahab ta, et kõik läheks õigesti. Mees aga, kellega ta abielluda kavatseb, kuid kelle vastu tal armastus puudub, sõidab kohe peale ettepaneku tegemist oma ema juurde, kes on suremas, jättes Lorettale oma venna numbri, et too nende vihavaenule lõpu teeks ja veenaks ta venda, et vend ikkagi pulma tuleks. Lorettale tundub nagu oleks see õige asi mida teha, sest äkki tema ebaõnn lõppeb siis..

Nojah, nagu näha oli ka aegu enne seda, kui Cher iluoppidele läks ja oli suisa nii andekas, et võitis ilusa naeratamise ja ripsmete vahelt vaatamisega Oscari. Okei, ma niisama nokin. Film ei olnud sugugi nii hull. Viis, kuidas Loretta ja Ronny lugu arenes, oli meeldiv, kõik arenevat õiges suunas ja reaalselt. Ma hakkasin tegelikult ka Nicholas Cage'i hetkeks teise pilguga vaatama, sest kogu selle sotsiaalmeedia naljategemisega olen hakanud ma temast kohati mööda vaatama, sest noh jah.. Aga enne kui ta selline hot-headed härrasmees oli, kellena me teda nüüd tunneme, tegi ta tõesti oma tööd hästi. Kuidagi kohatult hästi kokku istuv film. 

"Oh jaa! See vanaema In The Land Of Womanist!" *väike rõõmutants*

Interstellar

2014

 Matthew McConaughey, Anne Hathaway

Kestus 169 minutit

Tulevikumaailmas (???) hakkab inimestel pikapeale otsa saama toit ja hapnik, aset võtavad pidevad ja tohutud tolmutormid ja pikemas perspektiivis pole enam inimkonna ellujäämine kindlustatud. Kamp teadlaseid ja üks endine piloot otsustatakse saata läbi "ussiaugu", et otsida maa elanikkonna püsima jäämiseks uut planeeti. Nad on teadlikud, et seal eksisteerivad kümme planeeti, mida on kümne aasta eest on juba saadetud uurima kamp teadlasi ja nüüd on nende asi kindlaks teha, milistel planeetidel on elu võimalik ja millistel mitte. 

Mu kinokülastus leidis aset nädal tagasi ja ausalt öeldes pole ma siiani päris kindel, mida ma seal kahe tunni jooksul nägin. Ühel hetkel kadus lihtsalt see suutlikus infot läbi töödelda ja noh nii ta läks. Infot hakkas sisse tulema rohkem, kui läbi töödelda oli võimalik ja kogu info edastati kuidagi segastel viisidel. Oleks nagu elu 16-aastasena otsast alustanud, teadmata täpselt mida nad nüüd minult ootavad. Film iseenesest halb ei olnud, aga ütleks nii, et on olen näinud ka filme, mis on eepilised ja selle juures siiski arusaadavamad, mitte suur hunnik visuaalselt kaunist segadudust. Võibolla oleks siiski pidanud Nullpunkti vaatama minema.. 

Chef

2014

Jon Favreau, Sofia Vergara, John Leguizamo

Peakokk kaotab töö, sest üks tuntud toidublogija laidab ta toidu maha, mees kaotab närvi, sõimab blogija läbi ja saab netis kuulsaks. See hävitab ta maine ja otsustab alusada otsast, ostes toidubussi, et hakata ringi sõites inimestele pakkuma kiirtoitu ja saada uuesti toidualaselt loominguliseks, nagu ta oli enne restorani tööle asumist. 

Kui ma midagi sellest filmist sain, oli see tühja kõhu tunne ja suur tahtmine kuskile reisida. Eks ta selline kergema vaatamise film oli, mille kõrvale kahe suu poolega popcorni saab mätsutada, samal ajal unistades, et üks selline vähe rammusam võileib hoopis käes oleks. Rõõmus ja elu täis film, kõik haakus kuidagi hästi omavahel kokku ja oli lõbusalt värviline. Mu eelarvamuse kohaselt oleks arvanud, et film ongi põhiliselt toidust, mis oli küll üks filmi põhiteemasid, kuid süžee tugines siiski suuresti ka koka enda eraelule. Ega ma oodanudki, et terve filmi vältel saab  vaadata, kuidas keegi süüa teeb, sest juba filmi treileris oli näha, et seal ikka toimub muud ka. Ja kui ma oleks kogu filmi tahtnud kokkamist vaadata, oleks ma Meisterkokka või Jamie Oliveri kodukööki vaatama hakanud. Ta ometigi võttis ju oma suurele reisile kaasa poja, kelle kasvatamisega ta reisi vältel aktiivselt tegeleda üritas, sest ta tundis, et on selles viimasel ajal kuidagi ebapädev olnud. Ja kui kuidagi seda filmi kokku võtta, siis võib öelda, et food-porn oma parimas väljendis.

Lõpetuseks kosititan teid ühe lauluga filmi soundtrackis, millest mul küllalt ei taha saada. Chef Soundtrack: Hot 8 Brass Band - Sexual Healing