Teisipäev, 24. veebruar 2015

Divergent

2014
Shailine Woodley, Theo James, Kate Winslet
Kestis 139 minutit

Ülemaailmse bestselleri ainetel tehtud triloogia esimene osa räägib tuleviku maailmast, mis on jagatud osadeks, millest igaüks esindab kindlat voorust. Igal aastal peavad noored läbima testi, millega saab nende jaoks selgeks, millisesse ossa nad kuuluvad. Ka Tris läheb testi tegema, kuid selgub, et tema ei sobitu ühtegi neist. Ta on... tamtadadam.. lahkulööja. Ja kui ta avastab salajase plaani hävitada lahkulööjad, peab ta mesti lööma oma ainsa sõbraga (????), et teha, mis teha annab ja päästa iseennast.
Kui see film eelmisel aastal ilmus, otsustasin ma enne raamatu läbi lugeda, kui filmi vaatama lähen. Paraku olin ma aga raamatus mingil põhjusel liiga pettunud ja kandsin selle maha, kinno jõudmata, sest mulle tundus, et film tõenäoliselt mulle huvi ei pakuks. Ma vist eksisin, sest film oli isegi üsna meeldiv, mitte just parim, aga samal ajal ei olnud ta ka nii hull, kui ma oletasin. Meenutas natuke Näljamänge kogu selle futuristliku mässaja teemaga, samas oli sisu siiski erinev.. ja kõikide mu näljamängude fännidest sõpradele pean ma meelehärmiks ütlema, et kuigi mulle meeldib Jen palju rohkem kui Shailene, elasin ma Trisile rohkem kaasa kui Katnissile. Vähemalt filmis. Ja mulle tundub, et ma olen valmis Lahkulööjale teise võimaluse andma ja jään nüüd lihtsalt filmi teist osa ootama.. 

Esmaspäev, 23. veebruar 2015

Boyhood

2014
Ellar Coltrane, Patricia Arquette, Ethan Hawke
Kestis 165 minutit 

Kaheteistkümne aasta vältel filmitud draama räägib noore poisi suureks kasvamisest ja kõigist sellega seotud pereprobleemidest, kasvuraskustest, suhetest ja muust. 
Ega filmil iseenesest suurt viga polnudki, aga minu jaoks oli suurimaks probleemiks pikkus. Kestis küll kaks tundi ja kolmveerand veel peale, aga minu vaatenurgast tundus see pigem olevat kaksteist aastat, sest ma lõpuks lihtsalt ei suutnud oodata, millal film ükskord läbi saab. Ma arvan, et kui ma kinos seda vaadanud oleks, oleks ma seal pimedas lõpuks tukkuma jäänud või püksi teinud.. või midagi kolmandat, kuna vahepeal minu jaoks lihtsalt ei toimunud midagi. 
Muidugi oli see näitlejate vananemise vaatamine omamoodi huvitab, kuid ma arvan, et ma pigem vaataks veel mitu korda Titanicut, kui seda sama otsast peale. Jumal tänatud, et kutt vähemalt ilusaks kasvas.. Ma lihtsalt ütlen, et mul on hea meel, et ma selle nähtud sain, sest see on tõesti omamoodi, kuid ei ole minu arvates kogu seda tähelepanu ja kiidulaulu väärt, mis talle osaks sai, hoolimata sellest, et see nii "ground-breaking" oli. 

Kolmapäev, 18. veebruar 2015

Fifty Shades Of Grey

2015
Jamie Dornan, Dakota Johnson
Kestis 125 minutit

Paljuräägitud romaani ainetel tehtud film räägib noorest Inglise kirjanduse tudengist, kes peab kokkusattumuse tõttu asendama oma parimat sõbrannat intervjuul salapärase, nägusa ja üle mõistuse seksika miljardäri, Christian Greyga. Tema elu pole sellest hetkest alates sama, sest ta kistakse tänu vastastikusele tõmbele Mr. Grey salapärasesse ja pimedasse maailma, kus ta on sunnitud avastama oma seksuaalsuse ja ta pole enam isegi kindel, kas tahab sealt lahkuda.
Olles läbi lugenud kõik raamatud ja alates esimesest hetkest, kui trailerit nägin, seda filmi oodanud, ütlen ma meh, kuid olen samal ajal täiesti kahe tule vahel. Ühest küljest oli see film ikka sittakanti kehv, isegi kui ta oli parem kui raamat, kuid samal ajal olen ma kuidagi ekstra negatiivselt meelestatud, sest see film meeldib mulle liiga palju ja ma tahaksin seda veel näha. 
Mul on jällegi üsna häbi, sest ma ei suuda leida ühtegi argumenti, et põhjendada, miks mulle see film meeldis ja miks keegi teine peaks kaks tundi raiskama, et seda ajuvaba asjandust vaadata, mis üritab olla hea adaptsioon sitast raamatust, milles see ilmselgelt on õnnestunud ainult mingil määral, sest minu arust oli näitlejate valik hea (kuigi ma oleks Dornani asemel näiteks Fassbenderit eelistanud, aga see on minu isiklik arvamus.. Dornan oli hea aga siiski), kutsus esile paar head ja kohatut naeru ja mul ei tekkinud vajadust telefoniekraani kiigata. Üleüldine pilt pole aga suuremasi.. Ma kuulsin, et Mehhikos mastubeeris mingi naine, kinos.. Okei.
Samuti, üle mõistuse hea soundtrack! 

Laupäev, 14. veebruar 2015

If I Stay

2014
Chloë Grace Moretz, Jamie Blackley
Kestis 107 minutit

Noore ja ereda tulevikuga tšellomängija Mia elu muutub, kui ta satub raskesse autoavariisse, mille tagajärjel satub ta koomasse ja rändab oma kehast välja, jäädes iseennast kõrvalvaatajana jälgima. Talle jääb talle otsustada, kas tal on mõtet elama jääda või on surm tema jaoks parem variant, selleks rändab ta läbi mälestuste ja meenutades kõike head ja mõeldes sellele, mis teda ees ootaks, kui ta ärkaks. 
See on minu jaoks üks neist filmidest, mis tunduks tunduvalt köitvam, kui tegelased asendada kellegi teisega, sest mind lihtsalt nii kohutavalt häiris see teismeliste traagika, mis oli selle filmi üks läbivaid teemasid, sest tegemist oli siiski 17-aastase tüdrukuga. See film oli lihtsalt liiga traagiline, et olla minu jaoks tõsiselt võetav (noorte)draama. Ja selline ultra-mega-deep-traagiline-teismeliste elu värk ei istu mulle kohe üldse.
Teisalt rääkides selle filmi puhul millestki meeldivast, siis selle soundtrack oli üdini meeldiv, see tähendab siis, et suhteliselt nõrgale filmile oli tehtud suurepärane soundtrack, mis sobib hästi niisamagi kuulamiseks. Album sisaldab näiteks Willamette Stone'i, Becki, Sonic Youthi, paari klassikalise muusika pala ja teisi. 

Kolmapäev, 11. veebruar 2015

'71

2014
Jack O'Connell
99 minutit

Minus alguses suure huvi äratanud peaaegu sõjafilm räägib noorest briti sõdurist Gary Hookist, kes jäetakse maha mässukesksesse Belfasti, kus ta üritab ühe öö jooksul ellu jääda. Ta on haavatud ja segaduses, ei tea ega tunne kedagi ning ei tea, kuhu minna. Tagatipuks otsib teda taga kamp mässajaid, kes tahavad temast igal võimalusel vabaneda ja kas ma juba mainisin, et ta ei tea mida teha?
Mu jaoks tundub suisa tobe, et see film nii ebalevalt kokku istus. Ma ei lootnud paljut, aga ma lootsin, et siit tuleb midagi kvaliteetset, mida kunagi hiljem teleka ees mingit saasta mugides uuesti vaadata.  Ma kuulsin küll, kuidas hulk inimesi kinost lahkus ja filmi taevani kiitis, kuid ma lihtsalt ei suuda selle kiidukooriga nõustuda, sest seal ei olnud lihtsalt midagi sellist, mille pärast poolteist tundi paigal istuda ja seejärel ahhetada. Ausalt öeldes tundus mulle kohati lihtsalt, et keegi põhivend tõusis poole filmi tegemise pealt püsti ja ütles, et läheb suitsule. Ja siis enam ei naasnudki ning teised vennad ei osanud midagi enam peale hakata. Pole minu asi öelda, sest ausalt ma isegi paremini suudaks. Samuti kuidas teisiti sa ikka üht ööd kokku võtad, aga sisimas ma lootsin, et tuleb see, mida ma ootasin, et ma ei peaks taaskord kinost lahkuma juureldes selle üle, kui palju parem oleks olnud film alternatiivse lõpuga. 
Vähemalt tegi Jack O'Connell võrdlemisi hea rolli ja oli isegi verise näoga ilus.