He's Just Not That Into You

2009

Ginnifer Goodwin, Jennifer Aniston, Ben Affleck

129 minutit

Minu hinne: 9/10

Kokkuvõtlikult lugu naiselikest stereotüüpidest.

Gigi on noor neiu, kes satub alati valede meeste otsa, kuni kohtub naistega mängiva Alexiga, kes hakkab talle nõu andma, kuidas neist hoiduda. Beth on naine, kes tahab üle kõige abielluda, kuid tema kaaslane ei usu abielusse. Janine on ülikahlustav abikaasa, kelle mees talle ütleb, et oli afääris joogaõpetaja Annaga, kes tahab lihtsalt lauljaks saada ja Mary on naine, kes loodab üle kõige erinevate suhtlusvõrgustike läbi omale armastust leida.

Ma sattusin seda täna hommikul kanal 11 pealt vaatama, aga see oli kuskil poole pealt ja siis ma lihtsalt mõtlesin, et tühja kah, vaatan hiljem ülejäänud ära, arvates, et mul on jube suur osa nägemata. Nagu välja tuli, siis oli mul nägemata kuskil kakskümmend kuni kolmkümmend minutit filmi algusest kõigest, kuid see ei takistanud mind uuesti vaatamast. Ma isegi nutsin kaks korda sama koha peal ja seda kaks korda ühe päeva jooksul?

Üldiselt mu lemmikud romantilised komöödiad on need, kus erinevate inimeste suhted arenevad korraga erinevates suundades ja sellest hoolimata on nad kõik kuidagi omavahel seotud. Selle filmi puhul toimub just täpselt see. Kes on kellega abielus, kes kellega petab, kes on kellegi õde, kes kellegagi koos töötab, kes kellegi eks on ja mustmiljon muud erinevat varianti, kuidas nad üksteist tunda võiksid või kus nad üksteisega kokku võiksid joosta (üldiselt seda mitte tegemata, eriti kui asi puudutab ekse ja nii edasi). Ja kes teab, ekole?

Ja mis mul üldse viga on? Ma olen 15, mitte keskeakriisis suplev varastes neljakümnendates üksik naisterahvas, kellel pole oma vaba aega muuga sisustada, kui selliste tobeduste vaatamisega ja miks ma neid veel pealekauba naudin..? Ugh..

Ben Affleck ja Jennifer Aniston on koos nii nummid lihtsalt appi jesus.

Monsters University

Monsters University

2013

Billy Crystal, John Goodman

104 minutit

Minu hinne: 6/10

Eellugu Kollide Kompaniile. 

Peale seda kui väike Mike külastab klassiga Kollide Kompaniid ja üks vana kollitaja annab talle nõu minna suurena Kollide Ülikooli, saab sellest Mike'i unistus. Kui ta ühel päeval aga sinna jõuab, ei ole see üldse selline, nagu ta kogu elu lootis. 

Kollide Kompanii ei ole kunagi mu lemmik Pixari poolt loodud animatsioon olnud ja  mulle endalegi üllatuseks oli eellugu minu jaoks põnevam, kui Kollide Kompanii ise. You know, need kollid pole mulle kunagi eriti istunud. Telekast vaadates valisin ma igatahes parema meelega mõne täiesti suvalise saate või filmi, kui hakkasin veel korra Mike'le ja Sullyle kaasa elama. 

Sellegi poolest oli huumor selles filmis etem ja animatsioon oli rohkem edasi arenenud võrreldes 2001. aastal tehtud Kollide Kompaniiga, aga paraku kogu lugu oli ülikoolist rääkivatele filmidele omane, vahet ei ole, et tegemist on koletistega. Populaarsete kollide omavaheline rebimine nohikutega ei pakkunud enam üldse pinget. Kogu see enda teistele tõestamise värk oli liiga tavaline. Sest mis vahet sel on, kas sa tõestad ennast teistele, kui sa iseendale end ei tõesta? 

Little Miss Sunshine

Little Miss Sunshine

2006

Steve Carell, Toni Collette, Greg Kinnear

101 minutit

Minu hinne: 7/10

Perekond, kuhu kuuluvad üheksa astme edu kursusega obsessed olev isa, ema, homoseksuaalist onu, heroiini tegev vanaisa ja lenduriks saada tahtev poeg, otsustab Volkswageni hipibussiga sõita läbi terve riigi, et viia laste iludusvõistlusele väike Olive. 

Ma ei vaadanud enne üldse eriti komöödiaid, aga kuidagi nüüd olen järjest nende peale sattunud ja ega mul tegelikult selle vastu ka midagi ei ole. Tegelikult ma arvasin siiralt, et tegemist on mingi indie-draamaga, ma isegi ei  tea miks. Okei, tean. Teate seda ringlevat pilti, kus see väike prillidega tüdruk küsib vanaisalt, kas ta on ilus ja vanaisa vastab, et ta on kõige ilusam tüdruk maailmas? Vot, just selle pärast arvasin ma, et tegemist on mingi indie-draamaga. 

Ma olen vist seda tüüpi inimene, et kuna mu elu on nii naljakalt ebanaljakas, siis mulle pakkub kohutavalt rõõmu teiste elude üle naermine. Appi kui õelalt see kõlab.. Aga tõesti, üsna absurdselt naljakas film.

The Lego Movie

The Lego Movie

2014

Chris Pratt, Will Ferrell, Liam Neeson

100 min

Minu hinne: 7/10

Emmet on tavaline tööline, kes tahab meeleheitlikult sisse sulanduda kuni ühel päeval saab ta kätte klotsi, mis aitab peatada kurja härra Äri maailma enda valdusesse saamast. Tuleb välja, et ta on osa ettekuulutusest ja ta on hoopis miski "eriline".

See oli väga veider, arvestades fakti, et mul pole kunagi legosid olnud ja ega ma nende järele väga igatsenud ka ei ole. Film on iseenesest seda tüüpi, et ma arvasin, et ma oleks pidanud vennad kõrvale võtma, et seda vaadata, aga see on sobib ka nagu täiskasvanutele (ja mulle) ja jutt ei olnud liiga titekas nagu osade multikate puhul. 

Ja kuna mulle meeldivad igasugused mängud, mida ma koha peal välja mõtlen, siis mängisin ma täna iseendaga mängu "arva ära, kes sellele tegelasele hääle andnud on". Ma tundsin reaalselt ainult kolm tükki ära: Morgan Freeman, Liam Neeson ja Will Ferrell. Ja pärast vaatasin nimekirja ja tuli välja, et ega ma väga rohkemate häältega ei olegi kursis.. 

Aga jesus christ, ma käin nüüd järgmised kolm päeva ringi, kummitamas see kuradima laul.. 

Four Weddings And A Funeral

Four Weddings And A Funeral

1994

Hugh Grant, Andie MacDowell

117 minutit

Minu hinne: 4/10

Miks ma üldse vaevusin..?

Poissmees Charles käib koos sõpradega ühest pulmast teise ning nad kõik loodavad ühel päeval kohata oma õiget ning temaga abielluda, kuni Charles kohtabki viimaks oma preili õiget. Selgub, aga et tema unelmate naine kavateb abielluda teisega.

Ülestunnistus - ma hoian igaks juhuks mingeid Hugh Grantiga filme käeulatuses juhuks kui mul on jäätist ja alla keskmise tuju ning puhtjuhuslik vajadus mingeid väga naistekaid vaadata. Ja ma tean, et neist enamik on pettumust valmistavad, aga mõnikord olen ma mõnes filmis ikka kuidagi üle mõistuse pettunud. 

Mu vend ütleb mulle mõnikord, et coca-cola on keemiat täis ja sitt, aga teate mis on keemiata ja endiselt sitt? See film. Okei, tunnistan, ehk olen ma veidi vale vanuserühm aru saamaks, miks sellised filmid eksisteerivad, sest mu kolmekümnendateni on veel mu vanus korrutada kahega aastat, aga see ei muuda minu jaoks seda filmi sugugi paremaks. Ja tegelikult pole ma isegi tulihingeline chick-flickide vihkaja, aga see film on küll päris kohutav ja igav. Lõpuks vaatasin ma seda lihtsalt selleks, et näha milliseid kleite keegi kannab ja ega sealgi midagi eriti kena ei olnud. 

Ja mulle ei meeldi Andie MacDowell näitlejana. Enne kui ma seda filmi vaatama hakkasin, tundusid nad Hugh Grantiga nii hästi sobivat ja ma reaalselt uskusin, et nende vahel võib mingi eriline keemia olla, aga nad mõlemad olid nii kuradima kohmetud. No okei, Grant on niikuinii kogu aeg kohmetu, aga kui sa üritad kaks sellist hädapätakat omavahel kokku viia, siis päris ausalt ei tule midagi head. 

Inception

Inception

2010 

Leonardo DiCaprio, Joseph Gordon-Levitt, Ellen Page

148 minutit

Minu hinne: 10/10

See film oli reaalselt nii intense, et mul silmas mingi kaks või kolm veresoont lõhkenud. 

Dom Cobb tegeleb inimeste alateadvutest magamise ajal endale vajalikku informatsiooni leidmisega ning see on teinud temast rahvusvaheliselt tagaotsitava kurjategija, kellele antakse nüüd võimalus lunastuseks. Selle jaoks peab ta aga hakkama saama võimatuga - algusega. Ta peab tegema midagi vastupidist sellele, mis ta tavaliselt teeb - ta peab idee varastamise asemele idee alateadvusesse istutama.

Ma ei oska hetkel midagi muud küll öelda, kui esitada endale küsimus, miks mulle Tom Hardy varem ei meeldinud ja seejärel vaikselt hulluks minna, sest mu unega on jälle väikesed probleemid ja sellele filmile mõtlemine hakkab neid probleeme vist ainult vaikselt suurendama..

In The Land Of Women

In The Land Of Women

2007

Adam Brody, Kristen Stewart, Meg Ryan

97 minutit

Minu hinne: 10/10

Depressioonis ja muserdatud soft-porno kirjanik Carter otsustab peale oma kuulsusest sõbrannaga lahku minemist võtta mõneks ajaks puhkuse ja sõita vanaema juurde, kes ei saa enam ise enda eest hoolitsemisega hakkama. Selle asemel, et naistest puhkust saada, tekib tal vastastikune kiindumine vastasmajas elava Sarahi ning tema tütrega, kes on oma suhtega omakorda ummikusse jooksnud. 

Ma vist ei ole eriti sõnapidaja, sest ma lubasin endale, et ma ei räägi siin oma lemmikfilmidest, sest mul ei ole nende suhtes enam negatiivset arvamust ja ma ei näe nendes filmide kehvasid külgi ja ma lihtsalt põen, et äkki keegi võtab tõe pähe, mida ma arvan ja ütleb ja siis pettub ja ma ei taha endale vastutust kellegi personaalse maitse kujundamisel. 

See pole eriti populaarne film minu teada ja ma pole eriti kuulnud, et keegi sellest filmist midagi head arvaks (aga võibolla ongi põhjus selles, et seda teatakse jube vähe), aga nagu seda filmi peaks vaatama/võiks vaadata ainuüksi selle vanaema pärast. Aga ma arvan, et tegelik põhjus, miks mulle see film meeldib, on see, et ma saan samastuda. See film on nagu lugu tavaliste inimeste tavalistest probleemidest, sest igal ühel neist on mingi probleem, mida nad lahendada tahavad ja ma tunnen, et teatud hetkel elus olen ma olnud või tõenäoliselt olen tulevikus samasuguses situatsioonis nagu nemad. Seda ei saa iga filmi kohta öelda, sest näiteks palju kordi tuleb su elus ette situatsioon, kus sa kogemata mõrvad oma ema ja hakkad süümekates temaks kehastuma? Jeah, minul ka mitte..