2007
Jim Carrey, Virginia Madsen, Logan Lerman
101 minutit
Minu hinne: 6/10
Walter Sparrow on täiesti tüüpilise eluga loomapüüdja, kellel on ilus naine ja tubli poeg. Ühel päeval ta saab hammustada koeralt, mis tema arvates oli saatus ning suunas aina ühest sündmusest teiseni, alustades sellega, et tema kätte satub raamat ja talle tundub, et see raamat on justkui tema elust kirjutatud. Asi muutub tema jaoks vaid hullemaks, sest mida edasi ta loeb, seda suurema tähenduse ja rolli omandab number 23.. ning esile kerkib aina rohkem sarnasusi.
Jim Carreyt on nii võimatu minu jaoks vaadata tõsiseid rolle mängimas. See on umbes nagu Mark Hoppust näha ilma selle tobeda naeratuseta, mis tal kogu aeg ees on. Aga kui Mark Hoppusega harjub ära, siis ma arvan, et selles filmis nähtava Jim Carreyga ei harju ma kunagi ära. Ta võib teha surmtõsise näoga kõige haigemat huumorit üldse, aga minu jaoks ta draama/thrilleri žanrisse ei istu.
Ma andsin sellele filmile üldse kuidagi kõrge hinde, sest kuigi algus oli päris vaadatav, siis mida film edasi, seda ma ei leiagi õiget sõna.. enam ta oma feelingu ära kaotas ja see läks natuke hüsteeriliseks ja kogu kupatus langes kuskile.. hauda näiteks. Ja lõpp oli kuidagi eriti pettumust valmistav. Nad oleksid nagu üritanud filmi sellest traagikast päästa, tuues lõppu "positiivseid" noote. Noh, minu puhul ei mõjunud. Suutsin alguse poole juba natuke paranoiliseks muutuda, aga noh, tühja kah. Numbrid on siiski numbrid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar