Citizen Kane

Citizen Kane (eesti keeles Kodanik Kane)

1941

Orson Welles (kes oli ka režisöör ja käsikirja autor), Joseph Cotten, Dorothy Comingore

Minu hinne: 9/10

Kuna ma mustvalgete filmidega oma õhtut juba alustasin, siis lõpetasin ka.  Orson Wellesi esimene linateos, mille ta ise kirjutas, mille ta ise produtseeris, millele režisöör oli ja milles ta ise peaosa mängis. Woah!

Üheks läbi aegade parimaks filmiks tituleeritud film räägib mehest, kellel oli kõik olemas, kuid samal ajal mittemidagi.

Charles Foster Kane oli meediatsaar, kelle viimased sõnad enne surma oli "rosebud". Ajakirjanik, kes tahtis temast mälestusjäädvustuse teha, otsustas välja uurida, mida too Kane'i viimane sõna tähendas. Ta käis läbi hulga inimesi, kellega Kane oli elu jooksul lähedane olnud, kuid lõpuks joonistub välja vaid pilt auahnest mehest, kes aastatega aina üksikumaks muutus ja kelle pealispinda vaid tunti.

Peale Kodanik Kane'ga lõpule jõudmist, alandasin ma punkti võrra Psycho hinnet, sest kuigi Psycho oli hea film ja ma oleksin valmis seda iga kell uuesti vaatama, kui keegi pakuks, jõudsin ma järeldusele, et mingil teataval põhjusel nautisin ma Kodanik Kane'i rohkem, kui Psychot. Ma ei oska isegi täpselt öelda, milles asi oli. Võibolla on mul Kane'st lihtsalt kahju. Kuigi ma arvan, et ma siiski naudin head draamat lihtsalt natuke rohkem, kui kellegi psühholoogilise seisundi üle juurdlemist ja ootamist, kes järgmisena surema hakkab.

Aga hea film, pole midagi halba öelda. Kui sul just mingit sügavat vimma ei ole mustvalgete ja kahetunniste filmide vastu, mis kellegi elu kajastavad, siis igal juhul tasub ära vaadata, sest kahetseda pole küll midagi.