Crimson Peak

2015

Tom Hiddleston, Mia Wasikowska, Jessica Chastain

Kestis 1 tund ja 59 minutit

Sattusin üle pika aja kinosaali ja sel korral vaatama Guillermo Del Toro linateost noorest kirjaneitsist Edithist (Mia Wasikowska), kes üritab vältida armastust ja pühenduda täielikult kirjandusele kuni linna saabub salapärane inglane Thomas Sharpe (Tom Hiddleston), kes sooviks saada Edithi isalt rahastust, et oma perekonna punase savi kaevanduste tarbeks imemasin ehitada. Kahjuks aga on Edithi isa kahtlustav mees ja arvab, et Thomas pole hea peal väljas ning saadab tema tausta uurima New Yorgi uurija, kes kaevab välja hulga saladusi, mis sunnivad Edithi isa Thomasele maksma, et too linnast lahkuks ja Edithi südame murraks. Sündmused võtavad aga hoopis teistsuguse pöörde ja Edith ja Thomas panevad leivad ühte kappi, millest aga head nahka küll sündima ei hakka.

Ütleme nii, et trailer küttis mu ootused taas üles ja kinosaalist lahkusin ma kerges pettumuses. Film ei olnud siiski sugugi halb ja visuaalselt oli algusest lõpuni suisa vapustav, kõigi süngete ja gootilike stseenide ja kõhedakstegevate eriefektidega (loe: imekaunilt kohutavate koletistega), mis pärast Paani Labürindi vaatamist minu jaoks Del Torot defineerivad. Samas on mul kahju, et isegi kui film oli kõheda atmosfääriga lõpuni välja, suutis see hirmutada vaid teatud ajani ja sealt edasi ei tulnud enam midagi üllatuslikku, nagu oleks see suurest varukatest pudenev õudus lihtsalt otsa saanud, nii et filmi lõpuks oligi kõige õudsam asi veel ühtede Edithi varukate nägemine. :D 

Film jäi ka kuidagi pealiskaudseks, vältides iga hinna eest, et jumala eest mingit sügavamat eellugu ei oleks ja kõik ikka kiiresti mööda vihiseks, mis jättis omajagu pisikesi augukesi. Isegi kui see tundus alguses nagu selline kerge saladusloori kergitamine aja jooksul, siis lõpuks oli aru saada, et ega sealt kiivalt kaitstud koore alt tegelikult midagi välja ei koorugi, mis oli kindlasti filmi suurimaks pettumuseks. 

Aga eks ta oligi nii, et tegelikult need del Toro loodud koletised kuidagi plotiga ei sobitunudki, sest tõeline koletis, nagu meile filmi jooksul järjepidevalt vihjati, on tegelikult Thomase õde (Jessica „ma armastan sind“ Chastain), kes andis endast ka parima, et selleks koletiseks olla, kelleks teda tembeldati. Tõsi ta oli, isegi surnult oli ta hirmutav (mitte küll nii hirmutav, kui need ülejäänud tondid) oma musta siluetiga ja nii andekas.. Samas ma vaatan Tom Hiddlestoni ja näen ikkagi seda härrasmeest tumblri gifsettidelt, kes oma pintsakuid ajakirjanikele kingib, kui neil külm on ja no sellisesse ajastusse istub ta küll suurepäraselt, aga seal kus asi puudutab tema halba külge.. ei ole asi päris kohane. 

Eks ta selline nõrga plotiga visuaalselt kummituslikult hämmastav film ole.