The Good, The Bad and The Ugly (originaalpealkiri Il buono, il brutto, il cattivo)
1966
Clint Eastwood, Lee Van Cleef, Eli Wallach
Minu hinne: 10/10
Phew! Phew! Phew!
Nimetu (hea) sõlmib kokkuleppe tagaotsitava Tucoga (inetu), kelle eest on välja pandud suur autasu. Kokkuleppe kohaselt annab Nimetu tagaotsitava ühes linnas üles, saab tema eest autasu ning poomishetkel laseb nööri läbi. Seejärel jagavad nad raha pooleks ja põgenevad. Parasjagu põgenedes, usaldab üks mees hetk enne oma suremist Nimetule ja Tucole peidetud kodusõjatööliste palgaraha asukoha, millest saab haisu ninna ka vangalülem (paha), kes samuti seda raha himustama hakkab.
Vaieldamatult kõige parem kolmest filmist ja üle tunni pikem esimesest filmist ning nelikümmend minutit pikem teisest filmist, aga igati oma kolme tundi väärt. Arvestades seda, et ma pole eriti pikkade filmide fänn ja ma oleks pidanud vetsus enne filmi vaatamist ära käima, vaatasin ma filmi otsast lõpuni läbi, sest ma lihtsalt ei raatsinud seda vahepeal pausile panna. Pinge oli peaaegu kogu aeg laes. Algus tundus küll venivat, kuid ma hoidsin endiselt kogu aeg igaks juhuks hinge kinni, sest ma ei saanud kindel olla, mis järgmisena juhtub.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar