Chef

2014

Jon Favreau, Sofia Vergara, John Leguizamo

Peakokk kaotab töö, sest üks tuntud toidublogija laidab ta toidu maha, mees kaotab närvi, sõimab blogija läbi ja saab netis kuulsaks. See hävitab ta maine ja otsustab alusada otsast, ostes toidubussi, et hakata ringi sõites inimestele pakkuma kiirtoitu ja saada uuesti toidualaselt loominguliseks, nagu ta oli enne restorani tööle asumist. 

Kui ma midagi sellest filmist sain, oli see tühja kõhu tunne ja suur tahtmine kuskile reisida. Eks ta selline kergema vaatamise film oli, mille kõrvale kahe suu poolega popcorni saab mätsutada, samal ajal unistades, et üks selline vähe rammusam võileib hoopis käes oleks. Rõõmus ja elu täis film, kõik haakus kuidagi hästi omavahel kokku ja oli lõbusalt värviline. Mu eelarvamuse kohaselt oleks arvanud, et film ongi põhiliselt toidust, mis oli küll üks filmi põhiteemasid, kuid süžee tugines siiski suuresti ka koka enda eraelule. Ega ma oodanudki, et terve filmi vältel saab  vaadata, kuidas keegi süüa teeb, sest juba filmi treileris oli näha, et seal ikka toimub muud ka. Ja kui ma oleks kogu filmi tahtnud kokkamist vaadata, oleks ma Meisterkokka või Jamie Oliveri kodukööki vaatama hakanud. Ta ometigi võttis ju oma suurele reisile kaasa poja, kelle kasvatamisega ta reisi vältel aktiivselt tegeleda üritas, sest ta tundis, et on selles viimasel ajal kuidagi ebapädev olnud. Ja kui kuidagi seda filmi kokku võtta, siis võib öelda, et food-porn oma parimas väljendis.

Lõpetuseks kosititan teid ühe lauluga filmi soundtrackis, millest mul küllalt ei taha saada. Chef Soundtrack: Hot 8 Brass Band - Sexual Healing