esmaspäev, 22. september 2014

Garden State

2004
Zach Braff, Natalie Portman
102 minutit

Minu hinne: 9/10

Andrew naaseb oma kodulinna peale seda, kui ta ema sureb ja talle näib, et miski pole muutunud. Ta sõbrad oleks justkui ikka seal linnas lõksus, ta isa on täpselt selline, nagu ta mäletas ning tema ise on endiselt kõigi nende ravimite all, mis ta isa talle ta psühholoogina kirjutas, kui ta noorem oli. Kuni ta kohab Sami.

"You gotta hear this one song. It'll change your life. I swear."

Nii positiivselt armas lugu. Ma olen ausalt öeldes nii liigutatud. Ma ootasin midagi nõmedalt ja tobedalt läilat, mis oma lihtsuses mind suisa oksele ajaks, aga see oli lihtsamast lihtsam film ja see oli nii tore siia hilistesse õhtutundidesse vaatamiseks, et kui ma homme asju korda ei peaks saatma, siis ma vaataks seda teist korda otsa ilma ühtegi süümepiinata. 

Soundtrack oli samuti üle võlli, alustades The Shinsiga, sekka ka Coldplayd ja tagatipuks oli kuulda isegi Simon&Garfunkelit. Änksa!


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar