Moonstruck

1987

Cher, Nicholas Cage, Olympia Dukakis

Kestis 102 minutit

Loretta on naine, kes usub, et kõiges temaga juhtunus on süüdi ebaõnn. Tema esimene abikaasa suri seitsme aasta eest ja naine uskus, et ebaõnn algas sellega, et nende abielu oli algusest peale juhuslik ja ilma suurema etteplaneerimiseta. Nüüd, kui talle uuesti abieluettepanek tehakse, tahab ta, et kõik läheks õigesti. Mees aga, kellega ta abielluda kavatseb, kuid kelle vastu tal armastus puudub, sõidab kohe peale ettepaneku tegemist oma ema juurde, kes on suremas, jättes Lorettale oma venna numbri, et too nende vihavaenule lõpu teeks ja veenaks ta venda, et vend ikkagi pulma tuleks. Lorettale tundub nagu oleks see õige asi mida teha, sest äkki tema ebaõnn lõppeb siis..

Nojah, nagu näha oli ka aegu enne seda, kui Cher iluoppidele läks ja oli suisa nii andekas, et võitis ilusa naeratamise ja ripsmete vahelt vaatamisega Oscari. Okei, ma niisama nokin. Film ei olnud sugugi nii hull. Viis, kuidas Loretta ja Ronny lugu arenes, oli meeldiv, kõik arenevat õiges suunas ja reaalselt. Ma hakkasin tegelikult ka Nicholas Cage'i hetkeks teise pilguga vaatama, sest kogu selle sotsiaalmeedia naljategemisega olen hakanud ma temast kohati mööda vaatama, sest noh jah.. Aga enne kui ta selline hot-headed härrasmees oli, kellena me teda nüüd tunneme, tegi ta tõesti oma tööd hästi. Kuidagi kohatult hästi kokku istuv film. 

"Oh jaa! See vanaema In The Land Of Womanist!" *väike rõõmutants*